ÜRO Peaassamblee
From Wikipedia, the free encyclopedia
ÜRO Peaassamblee ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on üks kuuest peamisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutusest ja ainuke ÜRO asutus, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne esindatus. Liikmesriikide hulgas ei ole Taiwani, Palestiina Rahvuslikku Omavalitsust ega Põhja-Küprose Türgi Vabariiki. Püha Tool ja Palestiina on ÜRO-s alalise vaatleja staatuses.
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
United Nations General Assembly الجمعية العامة للأمم المتحدة Assemblée générale des Nations unies Генера́льная Ассамбле́я ООН Asamblea General de las Naciones Unidas 联合国大会 | |
Peaassamblee saal | |
Asutatud | 24. juuni 1945 (alustas tegevust 24. oktoober 1945) |
---|---|
Tüüp | põhiorgan |
Õiguslik staatus | tegev |
Peakorter | 405 East 42nd Street, New York |
Liikmed | ÜRO liikmesriigid |
President | Volkan Bozkır[1] |
Emaorganisatsioon | ÜRO |
Veebileht | www.un.org/ga |
Peaassamblee volitusteks on teostada järelevalvet ÜRO eelarve üle, nimetada ametisse Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, võtta vastu aruandeid ÜRO teistelt osakondadelt ja esitada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vormis soovitusi.[2] Peaassamblee on moodustanud ka arvukalt allasutusi.[3]
ÜRO Peaassamblee kohtub peaassamblee presidendi või peasekretäri eesistumisel korrapärastel iga-aastastel istungjärkudel, mille põhiosa kestab septembrist kuni detsembrini ja jätkub jaanuaris, kuni kõigi küsimustega on tegeldud (mis võib sageli kesta kuni järgmise istungjärgu alguseni). Peaassamblee võib koguneda ka eriistungitele või erakorralistele istungjärkudele. ÜRO Peaassamblee koosseis, funktsioonid, volitused, hääletamine ja tegevuskord on sätestatud ÜRO põhikirja IV peatükis.
Olulistes küsimustes – rahu ja julgeoleku alased soovitused, eelarvelised küsimused ja valimised, liikmete vastuvõtt, liikmesuse ajutine peatamine või liikmete väljaheitmine – on hääletamisel otsuse vastuvõtmiseks vajalik istungil osalevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Ülejäänud küsimustes võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. Igal liikmesriigil on üks hääl. Välja arvatud eelarveliste küsimuste kinnitamine, kaasa arvatud hindamistaseme määramine, ei ole assamblee otsused liikmetele siduvad. Peaassamblee võib teha soovitusi ükskõik millistes ÜRO tegevusvaldkonda kuuluvas küsimuses, välja arvatud Julgeolekunõukogu pädevusse kuuluvates rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes.[4] Võimustruktuuri korral, kus ühel riigil on üks hääl, võimaldab see teoreetiliselt võtta kokku vaid viie protsendi maailma rahvastikuga riikidel vastu otsuseid kahekolmandikulise häälteenamusega.[5]