Magnetotakistus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Magnetotakistus (ing. k. magnetoresistance) on materjali omadus välise magnetvälja mõjul muuta oma elektrilist takistust. Magnetotakistust kirjeldatakse magnetotakistusliku suhte (MR suhe, ing. k. magnetoresistive ratio) abil:
,
kus RH on takistus objektile rakendatud välise magnetvälja korral, R0 takistus ilma objektile välist magnetvälja rakendamata ning see näitab millisel määral on materjal võimeline oma elektrilist takistust välise magnetvälja mõjul muutma. Magnetotakistuse liikide eristamise aluseks on võetud just MR suhe[1].