Hõbe
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas.[1]
See artikkel räägib keemilisest elemendist, perekonnanime kohta vaata artiklit Hõbe (perekonnanimi) |
47 |
1 18 18 8 2 |
Ag 107,87 |
|
Hõbe |
Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides.